Eile saatsin oma härra ära Kuppi (iga pühapäevane traditsioon). Tuju oli ilusalt öeldes kehv, pikk päev oli veel ees, vihma sadas. Mida teha? Kinkekaart on juba mõndaaega rahakoti vahel soojas. Läheks poodi... jep, pood it is. Paar tundi hiljem olen ilusa pluusi ja kõrvarõngaste omanik. Tuju hea, jep. Jõuan koju, teen pildid, söön kõhu täis, tuju enam mitte nii väga hea. Ehk siis poodlemisteraapia mõjus paariks tunniks (kui sedagi). Õnneks mul hoida väikearmasbeebi Lucy, kes 24/7 ripub mu küljes, magab mu peal ja nagu ühelt pildilt näha siis ega ta ei saa ju rahulikult vaadata kui ma oma uuest pluusist pilti teen. Kõik need pildid, kus Lucyt näha ei ole, olen ma ta eemale tõstnud ja siis 2 sekundiga üritanud ruttu pildi ära teha x)
Instagram- suvimariliis