Pages

Search:

Aug 13, 2012

little bit of love

Pühapäeva varahommikul startisin koos Matise vanemate ja õega Võrru, Kuperjanovisse. Selleks päevaks ei olnud me Matisega üksteist näinud 1 kuu ja 3 päeva. NII hull see mittenägemise periood ei ole olnud. Ilmselt mängib suurt rolli ka see, et oleme igapäev kas siis rohkem või vähem rääkida saanud, väljaarvatud esimesed päevad. Kuperjanovisse jõudes ning piki aiaäärt väravani jalutades oli tunne nagu teisel pool oleks loomaaed (naerukoht). Nimelt ilusal künklikul maastikul oli igal künkal ja igas orus juba noorpaar omale koha sisse seadnud.  Värava taga oli järjekord ca 25 inimest ning väeosade kaupa lasti inimesi sisse. Siis mindi edasi telki, kus registreeriti iga külaline. Seejärel pidi ootama ootealas kuni sõdur oma külalistele vastu tuleb. Üksi seal ringi uitada ei tohtinud, kuigi pean tõdema et ühe pättuse ma seal tegin kuna ma lihtsalt ei olnud reeglitest teadlik ja Matis ka õigel ajal ei teavitud mind. Kui oleksin seal üksi olles vahele jäänud, siis Matis oleks ilmselt mingit sorti karistuse saanud. Miljöö oli seal minu meelest väga kena, renoveeritud hooned ja ilus loodus. Poisid tundusid kõik väga vinksvonks viisakad ja naljakas oli eemalt näha, kuidas mõned ülemad korda hoidsid ja poisse noomisid. Kõige parem oli muidugi oma kalliga aega veeta. Kuna seal oli ainult üks hoone "sõdurimaja", kuhu külastajad ka sisse said, siis oli see väga ülerahvastatud ja valisime pigem privaatse koha eemal murul, puu all. Kupejanovi alasse sisendes panin tähele, et kõikidel poistel olid suured metsa mineku kotid seljas, kellel tühjemad, kellel täis, kuid kohe ei taibanud, et miks küll. Matis aga võttis oma kotist pehmema aluse, mille ta oma kipsis käega murule laotas. Ise olin ka fliisiteki kaasa haaranud seega meil oli väga mõnna olemine. Kipsis käe sai Matis triatlonilt osa võttes, kui rattaga üle lenksu lendas... "tänu" sellele on ta nüüd kasarmurežiimil, mida iganes see ei tähendaks. Kui tähendab see ka seda, et me jälle vist ei näe augusti lõpuni, kuigi nüüd peaks saama iga nädalavahetus külla sõita.
Olen saanud ka paar küsimust niiöelda oma suhte kohta. Ja kui siiani olen väga pealiskaudselt kuti nime mööda minnes maininud, siis mõtlesin, et jagan teiega paari fakti :) Oleme kutiga juba pikemat aega koos. Täpselt ei teagi kui vanad me tutvudes olime, kuid arvasime, et ehk 14. Siis meil kohe mingit "värki" ei olnud, vaid olime aastaid sõbrad. Tõsisem armumine/armastus tuli peale vast 17ne aastaselt. Pärast seda kui olime aasta koos olnud, käisin ka vahetusõpilasena USAs ning pärast seda läks asi  mõneks ajaks veidi uperkuuti. Kuid veebruari alguses saab meil ilusad 4 aastat :) Julgen väita, et pean end väga õnnelikuks inimeseks, et olen leidnud oma parema poole.
Ja väike šniik piik minu järgmisele postitusele!

15 comments :

  1. oh my goodness, obsessed with the hair. Fabulous post, love. I hope you had an amazing weekend. If you get a sec, I'd love to hear your thoughts on my latest outfit. xo

    www.fashboulevard.blogspot.com

    ReplyDelete
  2. Kusjuures selle külaliste üksijätmisega.. Ma ei mäleta enam kas Mereväebaasis Tallinnas juba jäi keegi vahele või mitte, aga igatahes karistuseks on see, et KÕIGI külalised peavad kohe ära minema.

    Tore on õnnelikke inimesi näha (:

    ReplyDelete
  3. Vägev soeng, käisin ise ka eile Kuperjanovis. Võiks öelda küll jah, et loomaaed :D:D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii ootan juba järgmist korda :)) Millises väeosas muidu Sinu kutt on? :)

      Delete
  4. Kõikides väeosades on pühapäeviti vist parajad "loomaaiad" :D Naljakas on aga see, kuidas mõni tüdruk astub esialgselt autost tossudega välja aga siis poistele külla minnes vahetab ilusasti need kontsakingade vastu välja.
    Meil saab oma sõduriga veebruari alguses 6 aastat aga väga kurb oli lugeda, et teil vahepeal "uperkuuti" asjad läksid, sest sõidan ise ka Septembris aastaks ameerikasse ja hoian igatpidi pöidlaid-varbaid, et kõik õnnestuks. (:

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hahahaa, eks seal oli jah kirju seltskond.
      Enda kogemuse põhjal võin öelda nii palju, et algus on rakse (ja noh samas lõpuni välja ka- igatsus jne) aga mingi hetk eriti lõpu poole märkad kui iseseisev sa oled ja oskad oma kurbusega toime tulla ja selle kuhugi justkui ära suunata. Eestisse tagasi jõudes olin kui väike aktivist ja pidin igale poole jõudma ja olin oma igatsuse kuhugi kaugustesse jätnud. Mingi hetk kui olin jälle ära harjunud eesti eluga ja tagasi niiöelda reaalsuses, siis tuli ka igatsus tagasi. Võin öelda, et ma ei kahetse mitte midagi, sest sellistest kogemustest õpibki hindama, mis on elus oluline :)
      Soovin teile parimat ja kindlasti ka kihvti vahetusaastat!

      Delete
    2. Eks ta nii ole, et vahest tuleb midagi ka ainult iseenda jaoks ära teha. Aga aitäh! (ja ma ei lähe vahetusaastale, vaid au pairiks:))

      Delete
  5. Tere!

    Käisin samuti eile Kuperjanovis oma poisil külas :) Täna telefonis ütles ta muuhulgas, et tegelikult ei ole praegu üldse lubatud neist pilte kusagile üles riputada või jagada avalikult infot näiteks selle kohta, kes millises kompaniis on. Juhul, kui ülemad peaksid midagi taolist avastama, võib järgneda karistus :D.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Dziiiii, ma siis siiralt loodan, et nobody knows :D

      Delete
  6. Järgmine postitus tõotab põnev tulla!

    http://elustiiil.blogspot.com/

    ReplyDelete
  7. Eelviimase pildi peal oled hullult Little Mixi ühe laulja, Perrie, nägu :D Aga ülisuper soeng on tõesti!

    Liis/mesiliis.wordpress.com

    ReplyDelete