Pages

Search:

Sep 10, 2013

Pärast operatsiooni



Oled üllatunud postitust nähes? Mina igatahes küll olen.
Täidan nüüd oma lubadust, millest on möödunud juba parasjagu aega. Nimelt lubasin teid kursis hoida, kuidas on möödunud minu silma operatsioon ja laserlõikused. Meeldetuletuseks oli siis minu diagnoos: silma võrkkesta irdumine koos rebendiga. Silma võrkkesta irdumine pidi olema üpris sage nähtus ning sellest lisa saab lugeda SIIT. Ma ei hakka pikalt oma haiglas veedetud ajast pajatama, kuid üks põnevamaid seiku oli ehk see, et sain mõnusalt mingi 2-3 korda minestatud. Kirjutasin kuni, sest kolmas kord sain juba ise aru, et asi ei ole hea ning maandusin koridoris esimesele ettejuhtuvale diivanile pikali ja viskasin  jalad taevasse. Olin siis sellel korrusel, kus olid sissekirjutatud patsiendid ehk siis peale minu ja õdede ma seal väga kedagi ei näinudki. Operatsiooni ajal oli täis narkoos ja olin mõnusas tudis. Kui kanüül kätte pandi siis tundsin, et mõnus närv on ikka sees. Kuna õmblused tehti silmamuna ümber, siis selleks kasutati mikroskoopi. Kestis see vist 1-2 tundi, ausalt öeldes ei teagi. Kui oma palatis ärkasin, siis olin mereröövel valmis. Õed käisid mitu korda päevas tilku panemas ning kõige esimene kord kui silmalt kate maha võeti oli ikka väga imelik, sest silma oli nii raske lahti saada ja väike hirm oli ka. Õde rõõmsalt aitas kaasa mu lao avamisele. Esimene nädal oli ikka valus, pärast juba harjusin ära. Pead liigutades panin tihti silma kinni, et ta ei jõuaks väga palju fokusseerida ja tõmmelda, sest iga millimeeter, kus silmamuna liikus oli ikka räme valu. Esimesed päevad olin kodus voodis, liikumatult, jõle igav oli. Laserlõikusest nii palju, et see ei olnud see laser, mis nägemise paremaks teeb, vaid see oli selle tarbeks, et silmapõhjad tugevad oleksid ja et seal auke poleks (mis kogu selle jama tekitab). Laser tehti tervele silmale ka. Septembri lõpus lähen veel haige silmaga uuesti laserisse, et silmapõhjad tugevamad oleksid. Enne laserlõikust pandi silma kuute erinevat tilka. Üks tilkadest voolas huulele, mille keelega ära limpsasin ja 3 sekundi pärast oli keel täiesti tuim, ups. Ebameeldiv tunne oli ka, sest arst pidi mu silmamuna tõstma ja keerama ning ta ütles, et kui septembris naasen, siis peab ta silma veel rohkem kangutama, juhhei. Enne operatsiooni öeldi, et kuna minu irdumine oli nii kaugele arenenenud, siis nad ei pruugi nägemist taastada, kuid vähemalt panevad nad selle leviku kinni. Positiivne on see, et nägemine silma allpoolses osas taastus, kuid mingi viga jäi sisse. Seda on äärmiselt keeruline seletada. Kui kaks silma on lahti, on kõik hästi. Kui sulgen oma parempoolse (korras) silma, siis ei suuda ma ühtegi sõna kokku lugeda ning pildid on kõik moonutatud jne. Asi nimelt selles, et nähtav pole mitte udune, vaid pigem tekib fokusseeritud kohale selline vindi või luubi efekt, või tekib selline sigrimigri. Loodan sellele seletust saada septembri lõpus kui uuesti arsti juurde minek. Näiteks kui kontrollis käisin ja arsti uksel olid numbrid 358 ja ma üks silm kinni neid vaatama pidin, siis nägin ainult 3'e ja 8't, 5 oli pildist täielikult välja lõigatud ning 3 ja 8 olid kõrvuti. Kogu taastus võttis aega 8 nädalat ehk siis terve see aeg panin kuni 7x päevas tilkasid, pluss ei tohtinud teha mitte mingisugust sporti. Isegi vees jalutamist pidas arst raskeks. Kui septembris arstil käidud ja uued uudised siis sheerin!
 Enne operatsiooni oli pupill kui tõllaratas.
Unest tärganud mereröövel. 
 Kaks viimast pilti on tehtud paar nädalat pärast lõikust.